Milleks nelikvedu?
14. märts 2023
Nelikvedu on juhtide seas väga menukas ning Škoda pakub seda arvukatele mudelitele ja versioonidele. Vaatame, kuidas nelikvedu töötab ja milleks see hea on.
Škoda kasutab oma nelikveolistel mudelitel kaht erinevat põhimõtet. Sisepõlemismootoriga mudelitel on tagasilla ühendamiseks traditsiooniliselt kasutusel sildadevaheline mitmekettaline sidur. Elektriautodes on nelikvedu teostatud elektrimootorite paariga. Kõigi Enyaq iV mudelkonna sõidukite tagasilda käitavat elektrimootorit täiendab nelikveo korral teine elektrimootor esisillal.
Sõltuvalt mudelist pruugib Škoda praegu viienda või kuuenda põlvkonna sildadevahelisi sidureid. Neid iseloomustab madal sisehõõrdumine ja kõrge kasutegur, mis mõjuvad positiivselt kütusekulule. Enamasti lülitub nelikvedu sisse automaatselt vastavalt tegelikule vajadusele, mille määrab kindlaks vastav juhtseade.
Mitmed andurid jälgivad pidevalt selliseid parameetreid nagu rataste kiirus, esirataste pöördenurk, auto piki- ja külgkiirendus, gaasipedaali asend, mootori pöörded ja pöördemoment. Nende andmete põhjal suudab süsteem tuvastada veosilda ähvardava läbilibisemise ning annab sildadevahelisele sidurile käsu silmapilkseks teise silla ühendamiseks vajalikul määral. Silla ühendamiseks ja arvutatud pöördemomendi ülekandmiseks kulub vaid mõni millisekund. „Süsteemi eeliseks on mitte ainult ülikiire reageerimine, vaid võimalus realiseerida ka uusima põlvkonna veojõu suunamise funktsiooni, samuti kõrge üldine tõhusus ajal, mil nelikvedu on välja lülitatud,“ selgitas Škoda veermiku ja jõuülekande arendusjuht Martin Hrdlička.
Enyaq iV elektriautode perekonna nelikveosüsteem töötab tegelikult väga sarnaselt, kuid seal puudub mehaaniline ühendus – kogu juhtimine toimub elektrooniliselt. Kuid süsteem teeb samuti otsuseid samade andmete põhjal nagu sisepõlemismootoriga autodel. Tagasilda veab alati püsimagnetiga sünkroonelektrimootor. „Esisillal kasutame asünkroonelektrimootorit, millel on tühijooksul nullkaod. See on elektriautos väga oluline, kuna mootor tarbib energiat ainult siis, kui ta tõesti auto käitamises osaleb,“ selgitab Hrdlička.
Vanad head nelikveolised
Nelikvedu on autosõitjaid ja -konstruktoreid huvitanud mäletamatutest aegadest saati. Kuid keerulise konstruktsiooni tõttu kulus idee teostumiseni kaua aega. Škoda oli üks varajastest nelikveo katsetajatest, esimesed prototüübid valmisid juba 1930ndatel aastatel. Päris esimesteks olid kolmeteljelised bussid, millel kaks tagasilda – neid ehitati kolm eksemplari. Škoda esimesed nelikveolised sõidukid valmisid 1940ndatel aastatel. Ent alles hiljuti hakkas nelikvedu laiemalt levima. Škoda tõi Octavia 4×4 välja 1999. aastal, mil nelikvedu polnud tolles hinnasegmendis veel tavaline. Osaliselt just sel põhjusel kujuneski Octavia 4×4 enimmüüdud nelikveoliseks sõidukiks paljudel turgudel juba kaua aega enne linnamaasturite võidukäiku. Octaviale järgnesid teised autod: aastal 2008 sai Superbi teine põlvkond esmakordselt nelikveo ning aastal 2009 jõudis tootmisse Yeti – Škoda esimene kaasaegne linnamaastur. Seejärel on areenile ilmunud veel uuemad mudelid nagu Kodiaq, Karoq ja Enyaq iV elektriautode perekond.
Parema turvalisuse nimel
Enamasti lülitub Škoda autodel nelikvedu sisse automaatselt. Mõningates olukordades aga saab ka juht valida konkreetse sõidurežiimi. Näiteks evivad Karoq, Kodiaq, Octavia Scout ja Superb Scout maastikusõidurežiimi Off-road, mis on ideaalne pruukimiseks juhul, kui Sa ei sõida asfaldil. Lisaks nelikveo enda teistsugusele seadistusele muudetakse ka automaatkäigukasti lülituste loogikat (ümberlülitumised toimuvad kõrgematel pööretel) ja gaasipedaali tundlikkust (see on pehmem). Muudetakse isegi stabiliseerimis- ja juhiabisüsteemide seadistusi. Kodiaqi ja Karoqi mudelitel on veel spetsiaalne talverežiim Snow, kus nelikvedu on pidevalt sisse lülitatud ning käike lülitatakse ümber tavalisest madalamatel pööretel. Enyaq iV perekonna elektriautodel on spetsiaalne sõidurežiim Traction väljaspool asfalti ja libedal pinnasel liikumiseks. Nelikvedu aktiveerub paigaltvõtu hetkel ning jääb sisselülitatuks kiiruseni 20 km/h.
Nelikveo kasutamise eesmärk on tagada optimaalne haardumine mistahes tingimustes, sealhulgas talvel, kui teid katavad lumi ja jää. Neis olukordades tähendab nelikveo olemasolu, et auto iga ratas peab teepinnale kandma vähem jõudu ja seetõttu säilitab haardumist kauem. Stabiilne haardumine parandab auto juhitavust, millel on positiivne mõju reisijate ja kaasliiklejate turvalisusele. Juhi sõidukogemus on aga parem isegi kuivadel teedel. „Nelikvedu tagab subjektiivselt tugevama turvatunde, mis loomulikult võib kaasa tuua kiirema ja riskeerivama sõidu. Kuid nelikvedu ei ole turvalisuse garantii. Isegi see ei suuda eirata füüsikaseadusi ning juhid peavad säilitama valvsuse ja mitte ülehindama enda või oma auto võimeid,“ hoiatab Hrdlička.
Et nelikveosüsteem töötaks korralikult, peab ta olema õigesti kalibreeritud. Arendajate põhiline ülesanne ongi juhtelektroonika peenhäälestamine, kuid enne seda tuleb ka uute komponentide konstruktsiooni ja integreerimisega korralikult hakkama saada. „Meie seadistustööde keskmes on teisele sillale momendi edastamise reaktsiooni loogika. Arendustöödega tegelevad insenerid peavad tarkvara välja töötades mõtlema veojõu jagunemisele esi- ja tagasilla vahel ning sisepõlemismootoriga autodel tuleb veojõu ratastele jaotamiseks tegeleda tagumise siduri juhtimisega. Samuti tuleb arvesse võtta kogu süsteemi komponentide tegelikku koormust ja nende vastupidavust,“ kirjeldab Hrdlička raskusi, millega tuleb rinda pista.
Palju valikuid
Škoda pakub praegu laia valikut nelikveolisi mudeleid, mis erinevad auto tüübi, kere ja jõuallika poolest. Octavia 4×4 ja temast suurem Superb on nelikvedu pakkunud juba ammu. Nende kõrval on loomulikult olemas ka linnamaasturid Karoq ja Kodiaq. Kõigi nende puhul saavad kliendid valida diisel- või bensiinimootorite vahel, nelikvedu on seejuures saadaval Octavia ja Superbi mõlemale kereversioonile. Küll aga kaasneb nelikveoga alati automaatkäigukast. Samuti on nelikvedu saadaval täiselektrilise Enyaq iV ja Enyaq Coupé iV tarvis. Nende RS-versioonid oma süsteemivõimsusega 220 kW on kõigi aegade võimsaimad seeria-Škodad üldse.
Nelikvedu mootorispordis
Škoda on nelikveoliste autodega saavutanud suurt edu ka mootorispordis. Üks kõigi aegade edukamaid ralliautosid Fabia Rally2 evo saadeti mullu „pensionile“, seda hakkas asendama uus Fabia RS Rally2. Neljanda põlvkonna menukal luukpäral põhinev Fabia RS Rally2 sai kaasavaraks kõige kaasaegsema ja täiuslikuma tehnika, mida FIA Rally2 kategooria reeglid lubavad. Pakett sisaldab toekat nelikveosüsteemi mehaaniliste diferentsiaalidega esi- ja tagasillas. Spetsiaalselt selle auto jaoks väljatöötatud 1,6-liitrise mootori veojõud suunatakse kõigile ratastele läbi viiekäigulise järjestiklülitusega käigukasti. Uue võistlusauto väljatöötamise ajal andsid neli testsõitjat sellele kõvasti piitsa rohkem kui 10 000 kilomeetri läbimisel. Škoda pakub seda autot erarallitiimidele.
