Rattaseiklus Euroopast Aafrikasse “Hello Aafrika”

3. juuli 2024

Samal ajal, kui stardib selleaastane suurim rattaspordivõistlus le Tour de France 2024 alustab seltskond hobirattureid Chamonix linnast Prantsusmaalt seiklust Casablanca, Maroko suunas.
Miks nad seda teevad ja miks on neil kaasas elektriauto Škoda Enyaq IV?

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et ühel 2011. veebruarikuu nädalal sattus täiesti pooljuhuslikult kokku üks „hullude seltskond“, kes viis SEB Panga ja Klubi Tartu Maratoni koostöölepingu krõbekülma ilmaga suukadel Tallinnast Otepääle Tartu suusamaratoni starti. Matka eesmärk oli nakatada ja inspireerida maratonihuviga suusasõpru ning näitada, et ega see maraton midagi hullu polegi.

Kuna üks seiklus sai üheskoos toredalt läbitud tekkis meie tiimi põhiagigaator Tõnul veel samal suvel hull idee, mis kirjas Rivole nägi välja juttude järgi umbes selline; „Kuule – läheks õige ratastega tuuri (Tour de France-i) vaatama ja sõidame tagasi ka!“
Sealt hakkas heas mõttes hakkas „pall veerema“. Suusapunt aeti taas taas kokku ning 2012. aastal tegimegi oma esimese rattatuuri kõlava nimega „L’expédition du Tour de France“, mis viis Tallinnast läbi Skandinaavia Pariisi. Meie teekond kattus ajaliselt täpselt Tour de France enam kui kolme nädalase võistlusega ning mitmel korral olime ka enda reisimarsuudi planeeritud nii, et me näeks oma higivalamise kõrval paralleelset ka suurtuuri ennast. Märgiliseks tegi tipptuuri jälgmise veel toona ka see, et Rein Taaremäe sai tuuri esimestel päeval enda selga parima noorratturi valge särgi. Taaramäe parimaks kohaks jäi antud aasta võidusõidul seitsemandal etapil võidetud viies koht, mis tõstis ta üldarvestus antud hetkel neljandaks.
Teise suurema emotsiooni pakkus meile Taaramäe aga juba Pariisis, kui me ta pärast viimast etappi, mille hulka kuulus ka hulluva rahvamassi ees kuulsal Champs-Élysées tiirutamine, temaga sinimustvalgeda ühisele pildile saime.

Esimesele seiklusele järgnes 2015. aastal Krakow-Milano trip ühes Itaalia suurtuur Giro d’italiale kaasaelamisega. Seal tegi mehetegused Tanel Kangert, kes sai kokkuvõttes kolmeteistkümnenda koha ning jõudis avaetapil kohe ka poodimil ära käia. Parima koha heitlusest polnud ta ka kaugel viieteistkümnendal etapil Madonna di Campigliol, kuhu me olime paar tundi varem ise juba ratasrteg üles roninud ning Kangerti sõidule suurelt ekraanilt tuliselt kaasa elasime.
Kolmandat tuur viis meid 2018. aastal juba Nice-i ja sealt edasi läbi Portugali Hispaaniasse, kus elasime kaasa juba viimasele kolmest suurtuurist ehk Vueltale.

Viimasest seiklusest on meil nüüdseks möödas juba kuus aastat, kuid juba 30. juunil stardime Alpide jalamilt Chamonix`st, et jõuda 21. juunil Casablancasse.
Sarnaselt möödunud kordadega, hingame me taas täpselt suurtuuriga (seekord juulikuise Tour de Franc-iga) samas rütmis. Ning üheks suureks sooviks on neljadal päeval Col du Calibieril suurtuuri melu oma silmaga näha ja kaasa elada.
Lisaks kaasaelamisele võidusõitjatele oleme püüdnud korraldada kõik tuurid ka selliselt, et lisaks ühisele kalendrile liigume me ka ise kolme nädala jooksul nibinabin samapalju horisontaalselt kilomeetreid ja vertikaalseid meetreid kui tippratturid. Ehk ees ootab taas üks umbes 3000 kilomeetrine teekond umbes 38 000 tõusumeetriga.

Kui senini oleme jõunud pedaalida seitsmeteistkümnes riigis siis Marako ja ka Andorra oleks meie tuuri jaoks uued teetähised.

Et tekiks midagi suurt on vaja emotsioone, mida võimendab kindlasti ühiselt toetav tiim ja tiimikaaslased. Ise võtan ma mütsi maha meie tiimijuhi Tõnu ees, kes on tänaseks päevaks kaheksa ratturit taas „stardijoonele“ aidanud tuua. Kuid vähetähtsamad pole ka meie kolm saatetiimi liiget, kellest üks aitab meid ja tavaari läbi Euroopa ja tükki Aafrikat kaasa vedada ning lisaks meile sobivaid peamiselt metsikuid ning eelistatult veega seotud looduslikke ööbimiskohti otsida. Kindlasti on üha suurema tähtsusega meid tuuril meditsiiniliselt „turvav“ füsiterapeut, sest eks me kõik peame tunnistame fakti, et võrreldes eelmise seiklusega oleme kõik kuus aastat vanemad ja poolsada aastat eksisteerimist pole meist enamikul enam kaugel.

Võrreldes eelnevate trippidega teeb selle tuuri kõige erilisemaks seekord lisaks Aafrika mandri vallutamisele aga see, et meie suurtoetaja SKO Motors on meile kaasa andnud elektrilise Škoda Enyaq IV . Autoajakirjanikust saatetiimi liikmel tuleb tõenäoliselt sama vinge seiklus kui ratturitel ning ka kõigile tõestamine, et elektriautoga pole võimalik sõita mitte vaid Laagrist Tartu vaid koguni Casablancasse!